Olen mingi miljard korda mõelnud, et peaks kirjutama, aga nagu näha, siis pole mõttest kaugemale jõudnud. Kätte on jõudnud see 12nda klassi kõige lollakam aeg. Eksamid ja nendeks valmistumine(siinkohal kujutlege mu õudusest haaratud nägu). Tunnis käia enam ei viitsi (“Ma pean eksamiteks jõudu säästma!”)ja puudumiste arv on praegu vist küll kolme aasta suurim. Ja no matemaatika kordamiskursusest ei taha üldse rääkidagi, sest see on üks suur mõttetu feil. Naeruväärne, et kõigist ainetest, mis on õppekavas ette nähtud, õpin ma kõige rohkem matemaatikat, milles ma isegi eksamit ei tee. Ja vaene ühiskond jääb omadega üldse kõrvale.
Küll ma olen tubli. Üritan siis nüüd viimased 4 koolipäeva üle elada ja korrata proovikirjandi 90 punktist tulemust lõpukirjandil.
Küll te minust veel kuulete.
